Korduma kippuvad küsimused

Elanikele

• Mis on pakend?
  Pakend on kõik see, mis jääb toote tarbimisest alles.
  
  Pakendiseaduse kohaselt on pakend mistahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks,kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrapakendeid.Toode, mis on kujundatud ja määratud müügikohas täitmiseks, ja ühekordseks kasutamiseks mõeldud toode, mida müüakse, mis on täidetud või mis on määratud müügikohas täitmiseks, loetakse pakendiks, kui see toode täidab pakendi funktsiooni.Pakendi komponendid ja pakendiga püsivalt ühendatud lisaelemendid loetakse selle pakendi osadeks, millega nad on ühendatud. Ühtlasi loetakse pakendiks lisaelement, mis ripub vahetult toote küljes või on toote külge kinnitatud ja täidab pakendi funktsiooni, välja arvatud juhul, kui see element on toote lahutamatu osa ning on mõeldud tarbimiseks või äraviskamiseks koos tootega. Vaata ka direktiivi lisa, mis aitab liigitada keerulisemaid tooteid pakenditeks või mitte.
  

  
  

  Pakendimaterjal on materjal, millest on valmistatud pakendi põhiosa. Kui pakend koosneb mitmest erinevast materjalist (näiteks plast-metall, kartong-plast või muu), loetakse pakendimaterjaliks materjal, mille massiosa on pakendi koostises suurim (see selgitus tuleb Pakendiaktsiisi seadusest § 4 lõige 4)

  
  MILLISED ON ERINEVAD PAKENDI LIIGID?
  
• Mis saab minu kogutud pakenditest edasi?

  Esmalt suunatakse kõik Tootjavastutusorganisatsioon OÜ kaudu kokku kogutud pakendid Ragn-Sellsi sorteerimiskeskustesse järelsorteerimisse, kus pakendid üksteisest materjalide liikide kaupa lahti sorteeritakse. Seejärel lähevad need liigiti ümbertöötlemisse.
  KLAAS – eraldatakse värvi järgi ja valdavalt suunatakse Järvakandi klaasivabrikusse, kus kvaliteetsemast toorainest saavad uued pudelid. Vähemkvaliteetsem klaasmaterjal suunatakse Soome klaasvilla vabrikusse.
  TETRAPAKENDID – need lähevad Soome ja Poola, sest Eestis ei ole hetkel ühtegi tehast, mis tetrapakendeid ümber töötleks. Kõige väärtuslikum osa tetrapakendist on kartong, millest tehakse kipsplaatide ümbrispaberit.
  JOGURTITOPSID – suunatakse granuleerimisse ja nendest tehakse näiteks elektripistikuid.
  KODUKEEMIA PAKENDID - lähevad valdavalt ekspordiks, see on hea materjal, mida saab laialdaselt kasutada uute plasttoodete valmistamisel.
  LIHATOODETE PAKENDID - nendest valmistatakse plastkaste (transpordikastid, hoiustamise kastid jms.).
  KARTONG – eksporditakse Leetu ja sellest tehakse lainepappi.
  METALL – sorteeritakse välja magnetite abil ja suunatakse Soome ümbertöötlemisele.
  ERINEVAD KRÕBISEVAD PAKENDID (krõpsu-, jäätise-, kommipaberid) - et need on tihti komposiitmaterjalid, mida ringlusesse suunata ei saa, siis läheb see põletamisele ehk suunatakse energiasse.
  Tõesti ei ole täna veel kõikide pakendite jaoks ümbertöötlemise lahendusi, kuid töö selle nime käib iga päev.
  
• Miks ja kuidas sorteerida pakendeid?
  Ladestades pakendijäätmeid prügilasse koos muude olmejäätmetega tekitatakse loodusele olulist kahju, kuna nende lagunemine ja muutumine mullaks võtab aega sadu ja mõne pakendi puhul isegi tuhandeid aastaid. Samuti on pakendatud toodete ostmisel poes nende hinnale lisatud nende käitlustasu ja sul on õigus pakendijäätmetest tasuta vabaneda. Pakendijäätmed on väärtuslikuks tooraineks erinevate toodete tootmisel ja nende taaskasutamine aitab säästa loodust.
  Pakendijäätmete sorteerimine ja taaskasutuseks üleandmine aitab säästa loodust ning ka raha. Pakendite sorteerimine algab suhtumisest, et need pole prügi, vaid eeskätt ressurss, mida tuleb võimalikult palju kordi kasutada.
  
  Millest alustada?
  Alustada võiks sellest, et uurida oma seniselt jäätmekäitlusteenuse pakkujalt, millised on tänased võimalused jäätmeid üle anda – kas liigiti sorteerimine on nõutud, mitmeks tuleb jäätmeid sorteerida, millised on erinevate teenuste kasud, kas mingeid jäätmeid saab tasuta ära anda ja kui, siis kus ja milliseid? Nimelt on jäätmete käitlus iga kohaliku omavalituses korraldada, seega võivad eri paikades pakutavad teenused olla erinevad.
  Kui see kaardistus on tehtud, tasub üle vaadata jäätmemajandus oma kodus. Kas igas toas on laua all prügikast või on kogu jäätmetega seonduv koondatud kööki kraanikausi alla? Kus tekib kõige rohkem prügi? Kas olete kodus loonud võimaluse jäätmeid liigiti koguda?
  
  Kas prügi hulk kasvab?
  Jäätmete liigiti kogumisel on tekkivate jäätmete maht on ikka sama, kuid need kogutakse eraldi. Jah, see tähendab, et kogumisnõusid ehk kaste/ämbreid/kotte on ühe asemel kuni 5, aga need võivad olla väiksemad. Iga kord kodust lahkudes saab 1-2 kotti kaasa haarata ja tühjendada sobivasse maja ees asuvasse konteinerisse või viia avalikku konteinerparki. Nii saab kodu hoopis rohkem jäätmevabaks.
  
  Kus jäätmeid koguda?
  Enamustes kodudes on kogu prügi äraviskamise koht jätkuvalt köögis. Aga see ei pea nii olema. Kui bio- ja olmejäätmed on ilmselt mõistlik jätta kraanikausi alla, sest seal tekib neid enim, siis teiste jäätmeliikide osas tasuks värske pilguga ringi vaadata. Papp- ja paberpakendid ning muud paberjäätmed võib edukalt koguda hoopis töötuppa paigutatud kasti, klaas- ja pandipakendid tekivad enim ehk hoopis terrassil, saunas või garaažis, mistõttu on neid mugav koguda seal.
  
• Kui puhas on puhas pakend?
  Olmejäätmetest eraldi kogutud pakendid peavad olema puhtad. Pakendeid ei ole vaja piinliku põhjalikkusega pesta, piisab veega loputamisest.
  Oluline on, et pakend oleks toiduainetest vaba. Kui mõnda pakendit on keeruline toiduainetest puhastada (nt hapukoore kilepakendit, jogurti kartongpakendit või kinnikuivanud toidujäätmetega küpsetuskarp vms.), siis pane see olmejäätmete sekka, sest nii määrdunud pakendit ei saa enam taaskasutada.
  
• Kuhu pakendid viia?
  TVO pakendikonteinerite asukohad on leitavad SIIT. Valige neist lähim või sobivaim. Muude jäätmeliikide osas otsi äraandmise võimalust portaalist kuhuviia.ee. 
• Sorteerimine kortermajas

  Jäätmete tekkekohal liigiti kogumine on ainus viis tagada erinevatele jäätmetele parem ringlusesse võtu võimalus. Pakendite muudest jäätmetest eraldi kogumine ei tekita prügi juurde, vaid hoopis vähendab oluliselt olmeprügi mahtu. Nii saab kokku hoida olmejäätmete konteineri tühjendussageduselt või vahetades olemasoleva olmekonteineri väiksema vastu. Niimoodi nutikalt toimetades ja kuluridu ümber tõstes võivad jäätmekäitluskulud kortermajale hoopis väheneda.
  

  
  

  Millised pakendid sobivad pakendikonteinerisse?

  
  

  Plastpakendid: plastist joogipudelid ja kanistrid, puhtad jogurtitopsid ja võikarbid, puhtad õli-, ketšupi- ja majoneesipurgid, puhtad kosmeetika ja hooldustoodete pakendid (nt. šampoonipudelid), puhtad plastkarbid (nt. salatikarbid), puhtad ja tühjad kilekotid ning muud plastkotid (nt. suured suhkrukotid) ning muud tühjad ja puhtad plastpakendid. Pane need pakendid konteinerisse, mille sildil on viide plastpakenditele (kollane silt).
  

  
  

  Metallpakendid: alumiiniumist ja muust metallist joogipurgid, toidu- ja joogipakendite metallkaaned ning metallkorgid, puhtad konservikarbid ja muud puhtad metallpakendid.  Pane need pakendid konteinerisse, mille sildil on viide metallpakenditele (kollane silt)
  

  
  

  Joogikartong: tühjad ja puhtad kihilise kartongi pakendid (kutsutakse tootja järgi ka tetrapakendid) (nt piima-, jogurti- ja mahlapakendid) ning muud tühjad ja puhtad kihilise kartongi pakendid. NB! väliselt tundub nende pakendite puhul olevat tegu papiga, kui tegelikult on lekkekindluse tagamiseks pakend seestpoolt lamineeritud erinevate kihtidega (plast, metall jms). Selletõttu ei sobi see pakend paber- ja kartongpakendi kasti.  Pane need pakendid konteinerisse, mille sildil on viide joogikartongi pakenditele (kollane silt)

  
  

  Klaaspakendid: värvitust ja värvilisest klaasist pudelid ja purgid (sh puhtad siirupi- ja õlipudelid) ning muud puhtad klaaspakendid pane klaasikonteinerisse.  Pane need pakendid konteinerisse, mille sildil on viide klaaspakenditele (roheline silt)
  
  Paber- ja kartongpakendid: pappkastid ja -karbid, jõupaber ja paberkotid, puhtad paberpakendid (nt hambapastatuube ja kosmeetikatooteid ümbritsevad paberpakendid, pudrupakid jms). Pane need pakendid võimalusel konteinerisse, mille sildil on viide paber- ja kartongpakenditele (sinine silt). Selle puudumisel sobivad need ka vanapaberi konteinerisse (kortermajadel kohustuslik omada). 
  

  
  

  Mis ei sobi pakendikonteinerisse?

  Plastist mänguasjad, kummist tooted, ohtlike ainete pakendid ning kasutatud mähkmed. Akna- ja lehtklaas, valgustuspirnid ja päevavalguslambid, peegelklaas, ohtlike ainete pakendid (nt lahustite pudelid), klaasist ja keraamikast nõud ja potid. Ohtlike ainete metallpakendid (nt. liimi-, värvi- ja lahustitepakendid) ning aerosoolpakendid (nt. õhuvärskendaja, juukselaki või vahukoore pakendid). Määrdunud ning vettinud paber ja papp, kasutatud pappnõud ja –topsid, fooliumi- ja koopiapaber, ehituspaber, ajalehed ja ajakirjad, kataloogid ja reklaammaterjalid, puhas ning kasutatud kirja- ja joonistuspaber ning raamatud.

Ettevõtjale

• Mis on pakend?
  Pakend on kõik see, mis jääb toote tarbimisest alles.
  
  Pakendiseaduse kohaselt on pakend mistahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks,kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrapakendeid.Toode, mis on kujundatud ja määratud müügikohas täitmiseks, ja ühekordseks kasutamiseks mõeldud toode, mida müüakse, mis on täidetud või mis on määratud müügikohas täitmiseks, loetakse pakendiks, kui see toode täidab pakendi funktsiooni.Pakendi komponendid ja pakendiga püsivalt ühendatud lisaelemendid loetakse selle pakendi osadeks, millega nad on ühendatud. Ühtlasi loetakse pakendiks lisaelement, mis ripub vahetult toote küljes või on toote külge kinnitatud ja täidab pakendi funktsiooni, välja arvatud juhul, kui see element on toote lahutamatu osa ning on mõeldud tarbimiseks või äraviskamiseks koos tootega. Vaata ka direktiivi lisa, mis aitab liigitada keerulisemaid tooteid pakenditeks või mitte.
  

  
  

  Pakendimaterjal on materjal, millest on valmistatud pakendi põhiosa. Kui pakend koosneb mitmest erinevast materjalist (näiteks plast-metall, kartong-plast või muu), loetakse pakendimaterjaliks materjal, mille massiosa on pakendi koostises suurim (see selgitus tuleb Pakendiaktsiisi seadusest § 4 lõige 4)

  
  MILLISED ON ERINEVAD PAKENDI LIIGID?